Miks peaks oma emast või isast kassi või koera kastreerima?
Kõige suurem kastreerimisest saadav kasu on soovimatute järglaste saamise vältimine. Aga ka märgistamise ja muude käitumisprobleemide ärahoidmine, nagu agressiivsus, kaklused, hulkumine ja sellest tulenevalt suurenenud oht sattuda liiklusõnnetusse.
Kastreeritud loomad on üldiselt ka kodulembelisemad ja taltsamad.
Emase kastreerimine enne esimest või teist jooksuaega hoiab piimanäärme kasvajate tekkeriski hilisemas eas väga madalal. Samuti ei ole siis mädaemaka tekke ohtu ega erinevaid munasarjade patoloogiaid nagu munasarja kasvajad või tsüstid.
Kastreeritud isastel jäävad vanemas eas olemata sellised sageli esinevad hädad nagu eesnäärme suurenemine ja selle põletikud, perineaaladenoomid ning munandite kasvajad. Lisaks väheneb oluliselt perineaalsonga (lahklihasong) tekke oht.
Nagu iga kirurgiline vahelesegamine on ka kirurgiline emase või isase kastreerimine seotud teatud riskidega. Esimene on teatav operatsiooni ja anesteesia risk, mis õnneks küll on väga madal, kuid siiski olemas. Lisaks muutub kastreeritud loomadel ainevahetus aeglasemaks ning seetõttu lähevad nad kergemini ülekaaluliseks. Ülekaalulisus on tõsine terviseprobleem, mida ei tohiks jätta tähelepanuta.
Emastel, eriti suurt tõuge koertel, võib tekkida ka steriliseerimisjärgne kusepidamatus. Täpne tekkemehhanism on hetkel veel teadmata, kuid riskitegurid on suur tõug ja enne esimest jooksuaega teostatud operatsioon. Rolli mängib ka ülekaal. Õnneks saab seda kõrvaltoimet ravimitega kontrolli all hoida ning riskigrupis olevate tõugude puhul on oluline teostada steriliseerimine peale esimest jooksuaega, mitte enne seda.
Kirurgilise kastreerimise asemel on võimalik teostada ka keemilist kastreerimist, mille puhul paigaldatakse naha alla ravimkiip. See on alternatiiv eelkõige neile loomadele, kellelt tahetakse hiljem veel järglasi saada või kui looma tervislik seisund ei luba kirurgilist vahelesekkumist.
Kõige suurem kastreerimisest saadav kasu on soovimatute järglaste saamise vältimine. Aga ka märgistamise ja muude käitumisprobleemide ärahoidmine, nagu agressiivsus, kaklused, hulkumine ja sellest tulenevalt suurenenud oht sattuda liiklusõnnetusse.
Kastreeritud loomad on üldiselt ka kodulembelisemad ja taltsamad.
Emase kastreerimine enne esimest või teist jooksuaega hoiab piimanäärme kasvajate tekkeriski hilisemas eas väga madalal. Samuti ei ole siis mädaemaka tekke ohtu ega erinevaid munasarjade patoloogiaid nagu munasarja kasvajad või tsüstid.
Kastreeritud isastel jäävad vanemas eas olemata sellised sageli esinevad hädad nagu eesnäärme suurenemine ja selle põletikud, perineaaladenoomid ning munandite kasvajad. Lisaks väheneb oluliselt perineaalsonga (lahklihasong) tekke oht.
Nagu iga kirurgiline vahelesegamine on ka kirurgiline emase või isase kastreerimine seotud teatud riskidega. Esimene on teatav operatsiooni ja anesteesia risk, mis õnneks küll on väga madal, kuid siiski olemas. Lisaks muutub kastreeritud loomadel ainevahetus aeglasemaks ning seetõttu lähevad nad kergemini ülekaaluliseks. Ülekaalulisus on tõsine terviseprobleem, mida ei tohiks jätta tähelepanuta.
Emastel, eriti suurt tõuge koertel, võib tekkida ka steriliseerimisjärgne kusepidamatus. Täpne tekkemehhanism on hetkel veel teadmata, kuid riskitegurid on suur tõug ja enne esimest jooksuaega teostatud operatsioon. Rolli mängib ka ülekaal. Õnneks saab seda kõrvaltoimet ravimitega kontrolli all hoida ning riskigrupis olevate tõugude puhul on oluline teostada steriliseerimine peale esimest jooksuaega, mitte enne seda.
Kirurgilise kastreerimise asemel on võimalik teostada ka keemilist kastreerimist, mille puhul paigaldatakse naha alla ravimkiip. See on alternatiiv eelkõige neile loomadele, kellelt tahetakse hiljem veel järglasi saada või kui looma tervislik seisund ei luba kirurgilist vahelesekkumist.